Tervis ja elukvaliteet vanemas elueas

Eesmärk. Uurimuse eesmärk on teha kindlaks üle 65 aasta vanuste subjektiivsed hinnangud oma elukvaliteedile ning selgitada selle mõjutamise võimalikke sotsiaal-demograafilisi ja tervisenäitajatest tulenevaid ressursse.

Uurimismaterjal ja -meetodid. Uuring põhineb Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi ja Helsingi Arcada rakenduskõrgkooli koostöös 2010. aastal korraldatud postiküsitlusel, milles osales 581 Tallinna ja Lääne-Virumaa vanemaealist. Väljasaadetud ankeetidest tagastati 39%. Andmeid analüüsiti, kasutades sagedustabeleid ja Pearsoni X2-testi ning sellele vastavat olulisuse tõenaosust p. Tulemused peegeldavad uuritavate subjektiivseid arvamusi.

Tulemused. Vastanutest 25% hindas oma elukvaliteeti 100 palli susteemis 40–50 palliga ning 39% 61 ja enama palliga. Elukvaliteedi skoor oli suurem töötavatel kõrgema  haridusega ja suurema sissetulekuga uuritavatel. Eaka elukvaliteet sõltub oluliselt tema positiivsest eluhoiakust ja terviseseisundi erinevatest iseloomustajatest. Naiste hulgas oli meestest suurem luustiku ja lihaskonna haiguste (50%) ning väsimuse ja stressivaevuste esinemine (51%). Enamus vastajatest kaebas unehäireid (90%). Kõige enam põhjustasid unehäireid muremõtted, eluraskused, stress ja terviseprobleemid.

Järeldused. Hoiaku puhul, kus vanemaealine tajub ennast kasutu ja väärtusetuna ning tunneb ennast üksikuna, kaasneb madalam hinnang elukvaliteedile. Unetuse varajane avastamine aitaks vähendada mitmeid terviseriske. Andmed ei kinnita eluga rahulolu suurenemist vanemas eas (U-pööre), kuna nii elukvaliteedi näitaja kui ka rahulolu näitajad parast 70. eluaastat kahanevad.